Kui esimeses ärimaja blogipostituses jõudsime lühidalt ära katta selle, kuidas ja milliste katsumustega me tehingusse jõudsime, siis nüüd liigume sujuvalt meie igapäevaste toimetuste juurde… mida kergelt öeldes, jagub küllaga!
Ega nii, kui olime selle ärimaja juurde kuuluva hunniku võtmeid kätte saanud, oli meie postkast juba ka umbes loeteluga asjadest, mis oleks vaja erinevate üürnike ruumides ära teha. Eks siinkohal on kaks poolt: ühest küljest kindlasti eelmine omanik tehingu eelsetel kuudel ei tahtnud enam rahaliselt panustada (mis on täiesti arusaadav ja kuidas asjale ka ise läheneksime) ning teisest küljest asusid olemasolevad üürnikud kohe “pinda kompima”, et mida ja mis ulatuses oleks võimalik lasta kohe ära teha – jällegi, reaaluses täiesti normaalne olukord. Lihtsalt… algus on olnud HUVITAV (siinkohal lähtume sellest tüüpilisest eestlaslikust sõnast, mille puhul kunagi ei tea, kas tegemist on “huvitav=hea” või “huvitav=halb” variandiga…) Tegelikult nii hull ei ole, lihtsalt igapäevasid katsumusi on omajagu. 🙂
Ilma pikema sissejuhatuseta proovisimegi kokku võtta kogu viimase 5 kuu jooksul tehtu ja endalegi üllatuseks oleme saanud ikka omajagu juba tehtud!
Kohe esimestel nädalatel/kuudel oli meie peamine fookus seotud sellega, et saaksime üürnikega sõlmitud uued lepingud. Sellega paratamatult käisid kaasas läbirääkimised ja oli väga palju selgitustööd lepingu sisu osas, ka meile endale üllatuseks. Küll aga oli meie kindel soov, et kõik üürilepingud saaksid ühele juriidiliselt korrektsele põhjale, et meil endal oleks kõikvõimalike üürilepingutega seonduvate küsimuste lahendamine võimalikult efektiivne. Ühtne lepingu põhi annab ka endale hea tervikliku ülevaate (mis kinnisvaraportfelli suurenedes, on täielik must have).
Selleks aga, et üürilepingute sõlmimiseni jõuda, oli meil vaja teha ära kogu hoone mõõdistus, sest olemasolevates üürilepingutes olid ruumide suurused umbkaudsed ja mingite ruumide puhul meie jaoks ebaselged. Ehk ühest küljest oli mõõdistus vajalik selleks, et oleks võimalik korrektsed ruutmeetrid kajastada lepingutes kui ka meie endi ülevaade selles osas, et kui palju on hoones kasutamata pinda, mida kunagi tulevikus arendama hakata.
Paralleelselt kogu lepingute ja mõõdistuse tralli keskel oli vaja “toimima” panna kogu hoone – st alates kindlustuse sõlmimisest kuni igapäevaste kommunaalteenusteni välja. Siin sai Alex ikka täiega meelde tuletada kunagist halduri tööposti aega, sest tänasel hetkel tema ongi piltlikult öeldes korteriühistu ühes isikus. Mega suur au ja respekt talle selle eest!
Üheks suureks positiivseks toiminguks võib lugeda elektri hinna fikseerimist, mis edasistel kuudel palju rahu meile tõi. 🙂
Kui kõikide teenusosutajatega olid lepingud sõlmitud, siis koostas Alex kommunaalkulude jagamise osas majanduskava, et edaspidiselt oleks nii üürnike kui ka meie endi jaoks kogu kulude jagamise pool aus ja läbipaistev. Antud majanduskava uueks aastaks sai lisatud ka üürilepingu lisana. Ehk et need kõik toimingud toimusid paralleelselt!
Kogu selle edasist koostööd reguleeriva tegevuse ajal toimus ka üleüldine üürnikega suhete loomine ja aru andmine selles osas, et mis on meie tuleviku plaanid ja kuidas on nemad nendest mõjutatud. Kuna meie jaoks oli esmakordselt hoone soetamine selliselt, et olemasolev üürnike portfell tuleb üle, siis jällegi väga palju õppimist ja arenemist. Järgmisel korral läheneksime juba hoopis teadlikumalt. Aga selles suhtes, et võtamegi kogu hoone soetamist ja sinna juurde kuuluvat õppeprotsessina, et tulevikus oleks võimalik veelgi suuremates projektides kaasa lüüa.
Muidugi tulid üsna kiirelt välja ka kõiksugu üürnike kaebused ja murekohad, millede puhul pidime adekvaatselt hindama, et millised neist peaksid saama tehtud esimesel võimalusel ja millised murekohad on pigem tuleviku teema.
Väiksematest töödest sai üürnike ruumides tehtud näiteks kõiksugu uste reguleerimised, tihendite vahetamised, süsteemide hooldused, välivalgustuse paigaldamine, torutööd jms.
Üheks üllatusmomendiks oli meie jaoks hoones ettetulevad ummistused, millest meil enne hoone soetamist aimugi ei olnud. Kuna meil on hoones kaks toitlustusettevõtet, kes selle murega kokku puutuvad, siis asusime kohe võimalikke lahendusi uurima.
Hetkel lahendasime olukorra selliselt, et toitlustusasutused pidid endale paigaldama rasvapüüdurid, mis peaksid ummistuste teket oluliselt vähendama. Samas aga oleme probleemi detailsemalt ka edasi uurinud, et juhul, kui rasvapüüdurid lahenduseks sobivaim variant ei ole, siis mis oleks meie poolne järgmine alternatiiv, mida kaaluda. Siinkohal saime mõlemad toimetada – kes uuris toitlustusasutustele kehtivaid norme nii EU direktiivide kui ka siseriikliku seadusandluse tasandil ning kes võimalikke teenuspakkujaid rasvapüüdurite paigaldamiseks.
Selle 5 kuu jooksul on tulnud ette ka mitmeid üllatusi ja asjaolusid, millele meist kumbki kunagi ei ole pidanud mõtlema. Ühe näitena saab siin tuua jääpurikad, mille eemaldamise organiseerimisega me talvekuudel tegeleda saime. Samuti näiteks välikoristus oli meil teenuspakkuja mõttes mingil hetkel peavaluks. Siinkohal tundsime, et kasutati ära asjaolu, et meid igapäevaselt kohal ei ole ja tööd tehti poolikult. Siis saime taaskord argumenteerida ja vaielda selle üle, mis summades toimub kokkulepitud tasu arveldamine. Ühesõnaga üllatusi tuleb ustest ja akendest…
Rääkides akendest, siis oleme kokku kogumas pakkumisi nende välja vahetamiseks. Nende välja vahetamine aga ei sõltu vaid meie rahakoti paksusest, vaid siinkohal tuleb mängu ka Muinsuskaitseamet, kellega kõik sellised tingimused ja muudatused peavad kooskõlastatuks saama. Sinna otsa tuleb liita nende poolsed menetlusajad ja kogu muu asja juurde kuuluv. Etteruttavalt oleme Muinsuskaitseameti ametnikelt uurinud ka oma tuleviku plaanide teostamise osas võimalusi ja võimalikke lahendusi.
Ehk et suurel määral on esimesed kuud möödunud tulekahjusid kustutades ja igapäevase majandamisega seotud küsimuste lahendamisega, aga aina rohkem kogume hoogu ka selles osas, mis puudutab tuleviku teemasid ja kuidas hoonet edasi arendada.
Oleme kogu hoones läbi viinud tuleohutusauditi ja sellest tulenevalt teostanud elektritöid hoones tervikuna, et tagada turvaline töökeskkond nii üürnikele kui ka nende klientidele.
Et sellest kõigest veel vähe ei oleks, siis selle lühikese aja jooksul oleme valmis saanud ühe üüritava pinna kapitaalremondi alustades põrandakütte paigaldamisest kuni ruumi siseviimistluseni välja.
Paralleelselt on laual veel mõningad tulevikku vaatavad teemad, nagu näiteks:
- Päikesepaneelide võimalik paigaldamine, selle tingimused ja hinnastamine;
- Võimalikud juurdeehitused pinna maksimaalseks kasutuseks;
- Tehnosüsteemide projekteerimine;
- Võimalik liitumine kaugküttesüsteemiga;
- Võimaliku laadimistaristu loomine elektriautode laadimiseks.
Tänaseks on tegelikult teada ka kahe üürniku vahetumise osas, nii et lähiajal saame ka sellega seonduva oma plaanidesse mahutada.
Ehk saame kahe käega kinnitada, et tegemist jagub meile mõlemale – kes tegeleb ehituse poolega ja kes tegeleb juriidiliste nüanssidega.
Siinkohal aga tuleb endale au anda ja vahel ka meelde tuletada, et antud tegevus hõlmab peaasjalikult vaid ärimaja, aga kõik meie korterite ja muu kinnisvara haldamine käib läbi meie teise ettevõtte, mis vajab samuti igakuist tähelepanu.
Muidugi teadlikult adume fakti, et tegemist on siiski pikaajalise projektiga ja kindlasti ei olnud meie tehingu järgne ootus, et saaksime asjad jooksma paari kuuga. Tuleb aru saada, et tegemist on palju ja iga päev väikest sammu astudes jõuame lähemale lõppeesmärgini.
Igatahes peale selle blogipostituse kirjapanekut peame ikka tõdema, et teeme metsikult ägedaid asju ja mis kõige vahvam – õpime ise protsessi käigus!
Seekordne blogipostitus tuli küll tavapärasest pikem, aga ehk annab väikese sisevaate meie tegemistesse.
