Enamasti puutuvad kõik investeerimismaastikul tegelevad inimesed kokku küsimusega, et millised on erinevad võimalused investeerimiseks ja millise kasuks oleks just minul kõige mõistlikum otsustada. Siinkohal mängib muuhulgas kindlasti rolli ka see, kui tõsiselt oled investeerimise plaani võtnud.
Kui oled alles (investeerimis)teekonna alguses, siis on juba suur edusamm see, kui oled esimesed investeeringud teinud. Enamasti on need esimesed investeeringud inimestel tehtud eraisikuna.
Laiemas plaanis on aga tegelikult võimalik oma investeeringuid teha nii eraisikuna kui ka ettevõtte alt. Tavapraktika on, et investeerimisega alustades on soodsam ja lihtsam seda teha eraisikuna. Selleks on loodud mitmeid erinevaid võimalusi. Üheks populaarseimaks on näiteks investeerimiskonto, mille kasutamine on inimestele tehtud väga kasutajasõbralikuks ja loogiliseks. Veel üheks populaarseks eraisikuna investeerimise viisiks on pensionisambad (III sammas on üks parimaid investeeringuid, kuna sissemaksetelt tagastatakse tulumaksu 20% ulatuses).
*Siinkohal aga tasub meeles pidada, et III sammas võimaldab saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6 000 eurot. Selleks on Interneti avarustes olemas hulgaliselt kalkulaatoreid, mis aitavad sinu eest arvutamise ära teha. Oma sissetulekuid saad vaadata Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Peamiseks miinuseks eraisikuna investeerimisel on teatud varaklassidest saadavate tulude kohene tulumaksu tasumise kohustus. Eraisikuna investeerides on võimalik tulumaksu kohustust edasi lükata küll investeerimiskontoga, kuid seda peamiselt investeerides väärtpaberitesse. Investeerimiskonto kaudu ei ole võimalik juhtida oma üürikinnisvara* või anda välja laene, sest nende puhul tuleb teenitud tulu pealt koheselt tasuda 20% tulumaksu, mis omakorda vähendab liitintressiga saadavat eelist.
*Eraisikuna üürikinnisvaraga tegelemise puhul tasub meeles pidada, et üüritulust võib elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks 20% maha arvata (sealjuures ei ole kohustust kuludokumentide esitamiseks). 20% mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel tuludeklaratsiooni alusel. Ehk ülejäänud summa maksustatakse 20%-ga. Kokku teeb see 80% x 20%= 16% maksumäär algsummalt.
*Liitintress (“compund interest”) on intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Seega liitintressi arvutamisel investeeritakse pidevalt edasi ka tekkinud kasum, mitte ainult põhiosa.
Selleks, et oma portfelli võimalikult maksimaalselt kasvatada olemegi meie oma tegemised kolinud ettevõtte alla. Kuna meie portfell jaotub suuresti kolme varaklassi vahel (kinnisvara, väärtpaberid ja laenud), siis eraisikuna tekiks meil kolmest varaklassist kahe puhul kohene maksukohustus.
Meie soov on teenitud tulu maksimaalselt reinvesteerida ehk lihtne näide:
Eraisikuna saades kuus 500€ laenu intressi või üüritulu, tuleb sellest summast tasuda 100€ tulumaksu ehk reinvesteerida on võimalik ainult 400€.
Ettevõttena saades kuus 500€ laenu intressi või üüritulu, siis sellega maksukohustust ei teki ehk reinvesteerida on võimalik 500€. Maksukohustus tekib alles siis, kui ettevõttest maksta välja omaniku tulu ehk dividende.
Kui suur on siis vahe tekib näiteks 5a jooksul, kui võrrelda reinvesteeritavaid summasid?
Graafik 1. Siin on reinvesteeritud 500€ tulu igakuiselt 5a jooksul. Arvutusel on kasutatud aastast intressi 10%.
Graafik 2. Siin on teenitud tulu pealt tasutud koheselt 20% tulumaksu ehk reinvesteeritakse 400€ igakuiselt 5a jooksul. Arvutusel on kasutatud aastast intressi 10%.
Peale 5a kogumist oled siiski otsustanud reinvesteeritud summa eraisikuna kasutusele võtta ja maksad selle ettevõtte alt dividendidena välja ehk 38 718,54€ pealt tekib tulumaksu kohustus 6 453,09€ ja dividendina saad 32 265,45€. Vahe graafikul 2. näidatud olukorraga on 5a möödudes 1 290,62€.
*Arvutuste tegemiseks kasutasime Financer.com poolt loodud liitintressi kalkulaatorit, mille leiad siit.
Samas aga on ettevõtluse puhul omad nüansid, mida silmas pidada. Ettevõtte alt investeerides tuleb arvestada, et tekivad lisakulud, mida eraisikuna ei teki. Nendeks on:
- Ettevõtte loomise kulud (riigilõiv – 265€).
- Raamatupidamiskulud. Tasub meeles pidada, et ettevõtetel on vaja kord aastas esitada oma majandusaasta aruanne, mis alguses on ise tehtav, kuid ettevõtte kasvades on soovitav kaasata raamatupidaja. Muidugi kui puuduvad piisavad teadmised, siis tasuks raamatupidaja kaasamisele mõelda juba täitsa algusest alates. Täpne ja korrektne raamatupidamine on eduka ettevõtluse aluseks!
- Väärtpaberitesse investeerides tuleb ettevõttele luua LEI (“Legal Entity Identifer”) kood, mis on juriidilise isiku ülemaailmne tunnusnumber finantsturgudel. Erinevaid LEI-kood pakkujaid on turul mitmeid – tasub enda jaoks teha uurimustööd, kus on kõige mõistlikum LEI-koodi taodelda arvestades hinna ja mugavuse suhet.
- Pangakulud, üldjuhul on eraisikutele pangateenused soodsamad kui ettevõtjatele.
- Ettevõtet asutades on vajalik ka osakapital summas 2500€ (siinkohal tasub ära mainida, et ettevõtet on võimalik asutada ilma osakapitali sissemaksmata, kuid tasub meeles pidada, et osaühingu sissemakseta asutamine ei vabasta osanikke siiski sissemaksu tegemisest. Sellisel juhul tuleb sissemakse teha pärast osaühingu asutamist (täpsemalt sätestab antud teemad Äriseadustik).
Lisaks tekkivatele kuludele tuleb ka arvestada, et ettevõttest omaniku tulu tasumine ehk dividendid on tulumaksuga maksustavad, nagu ka eraisikuna saadav tulu. Siiski kui arvesse võtta liitintressi võlu, siis hilisemas faasis tulumaksu tasumine on palju mõistlikum kui seda maksta koheselt tekkivatelt tuludelt. Näide selle tõetuseks on leitav üleval oleva arvutuse juurest 😉
Kokkuvõtlikult ei anna me maksunõu ega soovitusi, vaid jagame oma vaatenurka ja põhimõtteid investeerimisel. Kuna oleme praeguseks hetkeks investeerinud nii eraisikutena kui ka ettevõtte alt, siis ainsaks investeeringuks eraisikutena on meil jäänud maksimaalselt III pensionisamba kasutamine, mille puhul eelistame indeksfonde aktiivselt juhitud fondidele, et hoida teenuskulud madalatena. Kõik muud investeeringud teeme tänaseks päevaks ettevõtte alt, mille käigus investeerime nii ettevõtlusest saadavaid tulusid, kuid teeme ka omaniku sissemaksed ehk lisame juurde ka eraisikutena palgatööst teenitavaid vahendeid. Kõige tipuks oleme enda jaoks tööle pannud liitintressi mõju, mille vilju saame juba tänasel päeval noppida.
Oma järgmises blogipostituses lööme rahakoti rauad lahti ja näitame, kuidas oleme aastaga jõudnud neljakohalise passiivse tuluni, mida me reinvesteerime 😉
